Siin näha Eesti Vabariigi Rootsi saatkonda saadetud ümbrik, mis adresseeritud diplomaat Edgar Pärlile. Kiri on postatud Tartus päeval, mil kuulutati välja Eesti NSV (21. juulil 1940). Saatjaks tõenäoliselt adressaadi õde Lydia Pärli. Kahjuks ei ole ümbrikus olnud kiri säilinud, aga arvata võib, et jutuks tuli kommunistlik võimupööre.
21. juulil kogunes Riigikogu II koosseis avaistungile. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja avaldati soovi astuda NSV Liidu koosseisu. Kogu maa tunnistati riigi omandiks, pangad ja suurtööstused otsustati natsionaliseerida. Eesti Vabariigi president Konstantin Päts, kelle portree on näha ka postmargil, vabastati ametist ning nädal hiljem küüditati ta Venemaale.
Järgneval kuul, augustis, vabastasid nõukogude võimud ka Edgar Pärli teenistusest. Tõenäoliselt repressioonide kartuses ta Nõukogude Eestisse enam ei naasnud ning jäi elama Rootsi, kus hiljem abistas Eesti sõjapõgenikke ja oli aktiivne väliseestlaste kogukonna liige.
Eesti Vabariigi postitariifid kehtisid veel mõnda aega edasi, kuni 6. detsembril 1940. a tulid käibele Nõukogude Liidu postitariifid.
Edgar Friedrich Pärli (1902–1988)
Päritolu. Ta sündis 24. juulil 1902 Tartumaal Kavastus. Tema isa Friedrich Perli oli kooliõpetaja; perekonnanimi oli algselt Perli, hiljem Pärli. Edgar oli suure perekonna noorim laps. Sellest perest võrsus mitu tuntud isikut, sealhulgas majandusteadlane Richard Perli, arst prof. dr. med. Harald Perli, apteeker Walfried Perli ning Paide linnapea ja Järvamaa praost Gerhard Pärli. Edgar õppis Tartu Aleksandri ja Hugo Treffneri gümnaasiumis ning lõpetas hiljem Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
Diplomaadikarjäär.
- 1923: astus atašeena välisministeeriumi teenistusse.
- 1924–1926: atašee Varssavi saatkonnas.
- 1928: lühiajaliselt Võrus ilmuva põllumeeste lehe Elu toimetaja.
- 1930–1935: atašee Riias.
- 1935: asekonsul Antwerpenis.
- 1936. aasta suvi: ajutine asjur Londonis.
- 1937: naasis Tallinna ja töötas ministeeriumi pressibüroos I sekretärina.
- Alates 1. detsembrist 1938: saatkonna I sekretär ja konsul Stockholmis. 1939. aastal teenis ta seal saadik Heinrich Laretei alluvuses.
Pagulus. 1940. aasta augustis vabastasid nõukogude võimu poolt ametisse seatud võimud ta välisteenistusest. Ta jäi Rootsi. Aastatel 1944–1945 aitas ta aktiivselt eesti põgenikke, kes jõudsid Rootsi Soome kaudu või otse üle mere. Ta osales Rootsi Eestlaste Esinduse töös ja aitas asutada paguluslehte Välis-Eesti. Lisaks pidas ta Stockholmis juriidilist bürood ja toimetas ajalehte Meie Post. Kogukonnas tunti teda kui „konsul Pärlit“; 1952. aastal kuulus ta Stockholmi Eesti koguduse nõukogusse. Pärast Laretei surma sai Pärli diplomaatilise vanemuse alusel Stockholmi pagulassaatkonna asjuriks. Ta suri Stockholmis 2. jaanuaril 1988 85-aastasena. Matusetalitus peeti 27. jaanuaril Täby kirikus.