Siin näha harvaesinev raamatu saatmise ristpael ehk panderoll, mis lähetatud Tartu vaksalist Paidesse August Tobrole 17. novembril 1937.a. Eesti Kirjanduse Seltsi poolt. Margistatud on see paksust jõupaberist keeratud ristpael kolme 2-sendise Pätsi margiga ehk 6 sendiga, mis vastas 101-150 grammise trükktoote saatmise tariifile, kuid kuna saadetisel on märge “RAAMAT”, siis arvatavasti oli saadetis raskem ja kasutati kirjastustele pakutud 50-protsendise hinnaalandusega eritariifi, mille puhul sai 6 sendi eest saata 251-300 grammise trükitoote. Viimase puhul pidi allahindluse saamiseks olema saadetisel märge “raamat” või “oma kirjastus”. Loe edasi “Raamatusaadetise ristpael, Tartu-Vaksal – Paide, 1937”
Silt: Trükitöö
Panderolli ristpael Paide – Leeds, 1921
Siin 1921.a. saadetist Paidest Inglismaale Leedsi — panderolli saatmiseks kasutatud ümbrispaber ehk ristpael, mis lõigatud Vene Keisririigi kasutamata pangadokumendi blanketist. Saadetises on tõenäoliselt olnud rulli keeratud paberid ja see ristpael on olnud neil ümber. Peale märgitud “trükitöö” ja margistatud 4 marga väärtuses, mis vastas tol hetkel välismaise 51-100 grammi kaaluva trükitöö tariifile. Loe edasi “Panderolli ristpael Paide – Leeds, 1921”
Ametlik kiri Paide – Mäeküla – Palu, 11.1940
Selle ametliku margistamata kirja saatjaks on Paide Vallavalitsus ja saajaks Gustav Müller, Veski talu, Palu küla (Mäeküla kaudu). Marki pole tõenäoliselt seetõttu, et postimaks, mis trükitöö puhul oli sel hetkel 3 senti, kanti arveraamatusse ja maksti hiljem. Sellist arveraamatu kaudu postitasu maksmist said kasutada riigiasutused ja omavalitsused, kuigi sel juhul tuli kirjale teha märge “ametlik”, mis siin küll puudub. Kuid kuna kirjal on siiski Paide Vallavalitsuse ametlikud templid siis on tõenäoline, et selle kirja postitasu on ka sarnaselt arveraamatu kaudu makstud.
Kirja saatmise ajal, 7. novembril 1940.a., oli Eesti juba ENSV. Halb aeg aga postiajalooliselt huvitav.
Ümbriku sain Ameerika Ühendriikidest.