25.3.1941 Tartu Vaksal — NSV Liidu sisemaine 20 kop tervikasi, ilma saaja aadressita. Saatja on unustanud kaardile saaja aadressi kirjutada ja kuna puudus ka saatja aadress kaardi tagastamiseks, suunati see edasi Tallinna peapostkontorisse hoiule ja hävitamisele. Tartus on lisatud lisatud sinine tempel “Tagasi/Hoiule: aegumisel, saatja poolt nõudmata, saatja tundmata, aadress puudulik. Tartu Vaksali postkontori ülem”, kus “aadress puudulik” on põhjusena alla joonitud ning suuremalt on lisatud sinise pliiatsiga “Hoiule”. Hoiule suunatud kaardid tavaliselt hävitati peale paarikuist ooteaega. Harva esinev, kuna enamik hävitati.
Loe edasi “Ilma aadressita tervikasi, Tartu Vaksal 1941”Silt: Kurioosum
Kasetohust postkaart Eesti Laskurkorpusesse, Malmõš-Porošino 1942
10.12.1942 Malmõš (Kirovi obl) – Porošino sõjaväelaager (Sverdlovski obl). Must sõjaväetsensuuri tempel “КИРОВ/166”. Tasuta saadetis sõdurile, ülal lilla tindiga märge “Красноармейское”.
See kasetohust postkaart on adresseeritud Punaarmee 8. eesti laskurkorpuse 7. laskurdiviisi 23. suurtükiväepolgu raamatupidajana töötanud Eduard Roosmale, kes mobiliseeriti Punaarmeesse augustis 1941.
Sõjaajal pole tihti saada olnud meile tavapäraseid asju nagu paber. Selle probleemi leevendamiseks kasutati vahel nii esimeses, kui teises maailmasõjas kasetohust lõigatud postkaarditoorikuid.
Kaardil on eestikeelne uusaastatervitus, saatjaks keegi naiskodanik Tamm.
Loe edasi “Kasetohust postkaart Eesti Laskurkorpusesse, Malmõš-Porošino 1942”Poolitatud postmark, Pärnu-Koogiste 1945
Sel 31. märtsil 1945.a. Pärnust Koogistesse postitatud postkaardil on kasutatud ainult ca 2/3 postmarki ja huvitaval kombel on see ka käsitempliga ära tembeldatud. Sisemaine postkaarditariif oli 20 kopikat, seega ca 2/3 30-kopikalisest margist teebki 20 kopikat. Tsensoritempli järgi võib öelda, et kaart jõudis ka adressaadini.
Loe edasi “Poolitatud postmark, Pärnu-Koogiste 1945”