Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
Nõukogude vene okupatsiooni ajal 1940-1941.a. kehtisid vene margid ja tariifid. Selle perioodi kohta huvitav kiri Tapalt Ameerikasse, saajaks miss Bernice Ravlin Waterloos ja saatjaks L. Virro, Tapa, Estonia (E.N.S.V.). Kirjal pole ühtegi tsensuurimärget, kuid arvatavasti loeti kõik välismaale minevad kirjad võimude poolt sel perioodil läbi. Loe edasi “Tapa-USA, ENSV 1941”
Paide kaupmehe Emil Koik’i 1921.a. “Schweitsimaale”, Zürichisse saadetud tähtkiri, kus frankeerimiseks on osaliselt kasutatud Punase Risti heategevusmarke. Margid on kleebitud tagaküljele. Sellist asja tehti tol ajal üsna tihti, võib oletada, et konkreetseid reegleid markide asukoha kohta ümbrikul polnud ja arvatavasti ka prooviti markide tagaküljele kleepimisega teha raskemaks kirja avamist transiidil kolmandate isikute poolt. Loe edasi “Punane Rist, Emil Koik, Paide – Zürich 1921”
1941.a. septembris Saksa okupatsiooni ajal anti välja viimane Eesti markide seeria. Marke oli 6 erineva linnavaatega ja need olid lisamaksuga ehk heategevusväljaanne sõjapurustuste ülesehitamise fondi. Näiteks pildil oleva margi nominaal 15+15 tähendab, et posti jaoks oli väärtus 15 kopikat ja teine 15 kopikat läks heategevuseks, margi müügihind oli seega 30 kopikat. Loe edasi “1941.a. ülesehitusseeria margid, NSVL Riigipanga Paide Osakond”