Otepää kohaliku postmargiga kiri: 1.08.1941 Otepää – Tõrva ühispiimatalitus. Filatelistlik margistus, kasutatud segamini Otepää, NSV Liidu ja Eesti Vabariigi (ENSV) postituviga postmarke. Sisemaine lihtkiri, tariif 30 kopikat (viimati kehtinud NSV Liidu tariif).
Otepääl trükitud ja 22. juulil 1941 välja antud postmargid on ainukesed Eesti oma margid, mis välja antud vene ja saksa okupatsioonide ajal 1941-1944. Lisaks kuulutasid need sini-must-valge vapikilbiga margid Lõuna-Eesti vabanemist punasest terrorist. Markide ilmumise ajal oli ülemine pool Eestit endiselt veel venelaste võimu all, seega sai Otepää marke saatmiseks kasutada ainult Lõuna-Eestis, kus postiühendused olid mingil määral hädapäraselt taastatud. Otepää markide ilmumine oli suur sündmus ja neid tuldi ostma kaugemaltki, kui sõjaolud lubasid. Elvas, Mõisakülas ja Pärnus anti ka juulis-augustis 1941 välja kohalikud postmargid, mis olid siiski vaid ületrükiga NSV Liidu postmargid. Kohalike asjutiste markide asemele tulid peagi Tartus välja antud haakristiga ja ülesehitusseeria margid, mida levitati üle Eesti.
Otepää margid olid heategevusliku juurdemaksuga, ehk müügihind oli kahekordne postiväärtus (nominaalid 20+20 kop postkaartidele ja 30+30 kop kirjadele). Juurdemaks läks Otepää linnakassasse, kuna lahkuvad venelased oli linnakassa tühjaks teinud ja sõjaoludes abivajajaid palju. Margid kehtisid kuni 15. augustini 1941, kuigi postkontoris olid need selleks ajaks arvatavasti juba läbi müüdud, kuna seda kuulsat marki soovisid paljud omandada. Aasta lõpu poole maksid Põhja-Eestis need margid juba nii palju, et “kolme kõige tavalisema väärtuse eest pidi keskmise sissetulekuga ametnik ohverdama peaaegu kogu oma kuupalga”.[1]
Antud ümbrik on tehtud filatelisti poolt, nagu suurem osa säilinud saadetisi, mida on arvuliselt arvatavasti omajagu üle saja. Seega suurema tiraažiga (2000) Otepää markidega saadetud filatelistlikud ümbrikud pole iseenesest haruldased, kuigi turuhinnad on neil kõrged.
Otepää margid on huvitavad veel ka selle poolest, et need trükiti täielikult käsitsi ja ükshaaval 20-ne margiga poognale, mitte terve poogna kaupa, nagu tavaliselt marke trükitakse. Seetõttu olid need suhteliselt arhailised ja tekkis ka palju erinevaid markide variante. Loodetavasti ilmub tulevikus Otepää markide kohta ka raamat, kuna Eestis on maailma parim erakogu nendest postmarkest ja saadetistest.
P.S. Kui keegi tahab mulle müüa Otepää 20+20 margiga saadetud postkaarti, siis andke teada. Võib pakkuda ka teisi Otepää markidega saadetisi.
Kirjandus:
[1] Eesti post ja postmargid 1940-1942, Votele Org (EMP, Stockholm 1959).