Selle 1914.a. tummtempli pilt on Hurda/Ojaste postiajaloo käsiraamatu lisas ära toodud (Supplement 1988, lk 47, nr 99), kuid sel ajal oli teadmata, kus kohas seda templit kasutati. Siin näha Jõhvi vaatega kaart, mille on saatnud Jõhvi postkontoriametnik oma kolleegile August Anveltile Paide postkontorisse. Seega on üsnagi tõenäoline, et see tempel oli kasutusel Jõhvis. Sel kaardil pole postmarki, nagu ka enamikel teisel tsaariaegsetel postkontoritöötajate omavahelise eravestluse kaartidel, mida olen näinud. Tundub, et neid kaarte käsitleti kui posti sisemisi maksuta ametisaadetisi (kas siis ametlikult või mitteametlikult).
Loe edasi “Jõhvi (Jewe) seni tuvastamata tummtempel, 1914”Rubriik: 02. Venemaa Keisririik (1721-1917)
http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_Keisririik
Uus leid: Ambla tummtempel 1914.a.
See postkaart on saadetud Amblast tõenäoliselt 1914.a. Tallinnasse, saajaks kodanik A. Tursamäe. Kaardi teeb huvitavaks ajutine tummtempel, milliseid kasutati Vene Keisririigis 1914 a lõpu poole seoses I Maailmasõjaga. Tummtempli olemusest olen eelnevalt kirjutanud. See konkreetne Ambla tummtempel on aga haruldane kuna seda pole toodud Hurda/Ojaste Eesti postiajaloo käsiraamatus. Et kaart on Amblast postitatud võime lugeda esiküljelt.
Sarnane Ambla tummtempel kuid ümbrikul on ka näha Arnold Levin’i tummtemplite kogus, mis arvatavasti üks tugevamaid Vene tummtemplite kogusid maailmas: Russian Mute Cancels and Registration in WWI (raam 10, 7. lehel üleval). Otseviide pildifailile siin.
English summary: Here we see a postcard posted from Ampel (Ambla) to Revel likely in 1914. Text tells the message was written in Ampel. This mute postmark is not listed in H/O handbook and in that respect is a new find. Similar postmark is visible also in Arnold Levin collection exhibited in Rossica virtual gallery: Russian Mute Cancels and Registration in WWI (frame 10, 7. page). Direct link to photo here.
Julius Stephan – Paide tugevaim mees 1901.a.
Aastavahetuseks ka natuke moe- ja spordiuudiseid! 😉 Siin pildil 1901.a. Paide linna tugevaim mees, riidevärvimise vabriku omanik Julius Stephan.
Olulise pöörde tõi maadluskuulsuse Georg Lurichi külaskäik Paidesse 1901. aastal. Lurich näitas poistele õigeid pommitõstmise ja maadlemise võtteid ning kõneles spordieetikast. Demonstratsiooniõhtul riskis paidelastest kuulsa jõumehega maadlema minna Julius Stephan. Ta suutis temale mõnda aega vastu panna, mille eest sai aukirja “Der stärkste Mann in Weissenstein”, see on tugevaim mees Paides.¹