Postmargiga raadioamatööri QSL-kaart Inglismaale, Tallinn (23.7.1940) – York. Viimane Eesti tariif 18 s, postkaart välismaale (1.4.1939-5.12.1940). Inglismaal löödud lilla sõjatsensuuritempel “PASSED BY CENSOR P.O.6”.
Kaks päeva enne selle kaardi saatmist, 21. juulil 1940, kuulutati välja Eesti NSV ja sooviti astuda NSV Liidu liikmeks. Raadioamatöörid said veel viimaseid kuid oma hobiga tegeleda, kuni detsembris 1940 keelati raadiojaamade tegutsemine ja saatjad pitseeriti.
Kohalik kiri, Tallinn 17.06.1941, saatjaks ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (KGB). NSV Liidu tariif 15 kop (6.12.1940-28.09.1941).
Ümbrikus on säilinud ka originaalsisu, milleks on ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi vastuseblankett adressaadi Hilda Kesamaa varasemale päringule. Ilmselt üritas ta oma venna Rudolf Kesamaa kohta teavet saada, kuna viimane oli 2 nädalat varem, 26.05.1941 julgeoleku poolt arreteeritud samal aadressil Tatari 21a, millele on saadetud see kiri. Novembri lõpus, juba Saksa okupatsiooni ajal, on Hilda Kesamaa ajalehes Linna Teataja (30.11.1941) avaldanud Rudolf Kesamaa otsimiskuulutuse. Ilmselt jäi venna saatus tema jaoks teadmata kuni surmani. Tagantjärele teame, et Rudolf Kesamaa arreteeriti julgeoleku poolt, talle mõisteti §58-4 alusel 10+5 aastat vangilaagrit. Ilmselt viidi ta Venemaale ja kuskil Venemaa avarustes ta ka 17. detsembril 1941, 34-aastasena, suri või tapeti. Tema süüks (§58-4) oli “Rahvusvahelise kodanluse selle osa abistamine, kes ei tunnusta kommunistliku süsteemi õigusvõrdsust ja püüavad seda kukutada, samuti selle kodanluse mõju all olevaile või tema poolt organiseeritud rühmitustele abi osutamine vaenuliste tegude teostamises NSVL vastu. Karistus 3 aastat kuni mahalaskmine.”
Kohalik lihtkiri, Tallinn 30.07.1941. Nõukogude tariif 15 kop, margistatud Eestis vähe kasutatud NSV Liidu postmargiga (Mi 801). Kirja saatmise ajal oli alumine pool Eestist juba peale tungivate sakslaste käes.
Kirja saatjaks on Kaitsekomitee, ehk Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee, mis loodi ja kuulutati ENSV kõrgeimaks võimuorganiks 11.07.1941 ning tegutses kuni ENSV juhtkonna evakueerumiseni 25.08.1941. Kaitsekomitee koosnes viiest inimesest: Karl Säre, Johannes Lauristin, Nikolai Karotamm, Boris Kumm ja Vladimir Botškarjov. Kogu võim koondus Kaitsekomitee kätte ja kõik kodanikud ning organisatsioonid pidid vastuvaidlematult selle käske täitma.