Mark vanal postkaardil võib olla kleebitud nurga all, külili või hoopis tagurpidi täiesti juhuslikult, või siis ka mitte. Võib-olla saatja rääkis postmargi keeles?
Loe edasi “Postmargi keel”Postmargi keel
Rubriik: 06. Eesti Vabariik (1918-1940)
Th. Allard, Linköping — kirev rämps
Vanema Eesti postiajalooga tegeleja satub pigem varem kui hiljem ülevoolavalt margistatud ümbrikele, mis saadetud aadressile Th. Allard, Linköping, Rootsi. Valdavalt on peal margid millel “haruldane” postimeistrihammastus, ehk siis postkontoris kohapeal tehtud hammastus. Neid ümbrikke on pidevalt müügil erinevates oksjonikeskkondades ja tihti kõrge hinnaga. Reaalselt on aga pigem tegu levinud filatelistliku rämpsuga, millel pole kohta tõsises postiajalookogus. Järgnevalt uurime neid natuke lähemalt.
Ettevaatust Martin Eichele / Briefmarkenprüftstelle Basel autentsussertifikaatidega
Eelmises postituses kirjutasin šveitslase Martin Eichele vale-sertifikaadiga Pärnu 1941.a. ületrükiga margist, mis tunnistab odava tüüp II margi haruldaseks tüüp I margiks. Selle peale lasi üks lugeja ühe enda kogus oleva Briefmarkenprüftstelle Basel / M. Eichele garantiiga “Eesti Post” ületrükiga margi Eesti Filatelistide Liidu poolt tunnustatud eksperdil Kalev Kokal üle vaada. Tulemus — meie eksperdi arvates on mark võltsing.
Tegin väikese otsingu internetis ja üllatus oli (või siiski ei olnud) suur, kui Saksa filateeliafoorumist ilmus välja mitu teemat, kus käsitleti nimetatud “eksperdi” Martin Eichele (Briefmarkenprüftstelle Basel) tegevust. Valdavalt samas võtmes — rohkem ja vähem ilmsed võltsingud, millel on Eichele marki õigeks tunnistav sertifikaat. Ilmne on, et sellele mehele meeldib sertifikaate välja anda vaatamata sellele, et ta ei oma sügavamaid teadmise nende markide kohta.
Martin Eichele (Briefmarkenprüftstelle Basel) autentsussertifikaadiga marke tuleks igal juhul lasta kontrollida tunnistatud Eesti markide ekspertidel, muidu on suur oht osta endale täishinnaga võltsing.
