See lihtne postkaart, saadetud Tallinnast üle Rakke Liigvalla asundusse 1926.a. lõpus kannab Lahu postitemplit, mis H&O postiajaloo käsiraamatu väljaandmise hetkel (k.a. lisad) oli nägemata, märgitud “not recorded“. Käsiraamatu andmetel oli see postkontor avatud aastatel 1923-1927, seega hea mitu aastat. Lahu küla asus tol ajal Järvamaal, kuid praegu Lääne-Virumaal. Loe edasi ““LAHU – A” tempel”
Rubriik: 06. Eesti Vabariik (1918-1940)
Käru postkontor, tähitud postkaart Saksamaale, 1938
Siin fotol näha Käru postkontor, pildistatud kuskil 1920/30-nendatel. Seinal olevatele siltide järgi võib öelda, et samas majas asus ka võõrastemaja, Riigihoiukassa agentuur ja ka Viljandi Linavabriku “linade ja takude wastuvõtupunkt”. Loe edasi “Käru postkontor, tähitud postkaart Saksamaale, 1938”
Käsitsi kirjutatud R-silt “Weissenstein Estl.”, 04.1919
Siin näha üks Paide postiajaloo pärl, ilus varajane tähitud kiri, mis saadetud Paidest Hallesse Saksamaale 13.04.1919.a. Ajutiselt oli kasutusel venekeelne keisririigi postitempel, kuna eestikeelne saabus alles kuu aega hiljem ning tähitud kirja märgistamiseks on kasutatud templi asemel käsitsi kirjutatud silti “Weissenstein Estl. No 312”. Hetkel kipun arvama, et välismaistele kirjadele kirjutati “Weissenstein” ja Eesti-sisestele “Paide”, või löödi “Paide” ridatempliga.
Lilla kolmnurkne tempel “S. K.” (ehk “sõja kontroll”) on tõenäoliselt Tallinnas löödud tsensuuri läbimist kinnitav tempel, kõrval ka soome- ja rootsikeelne tsensuuritempel mis kinnitab, et kiri on ka Helsingis tsensuuri läbinud. Kuna Vabadussõda käis siis vaatas Eesti tsensuur kirjad läbi, et vähendada olulise info vaenlase kätte sattumist.
Aga kus siis margid on? Loe edasi “Käsitsi kirjutatud R-silt “Weissenstein Estl.”, 04.1919″