See üht ja teist otsa pidi tundmatus olluses ligunenud tähitud kirja ümbrik pole just kõige värskema olekuga aga mis sa teed! Kiri on saadetud 27. veebruaril 1917 Viljandist Riiga ja margistatud peamiselt 1913.a. Romanovite dünastia 300ndaks aastapäevaks välja antud markidega (kiri 10 kop + tähistusmaks 10 kop, kokku 20 kop). Samas üks, pruun 15-kopikane mark, on siin eriti huvitav kuna tegu on mark-rahaga, mis oli nii mark kui ka paberraha korraga.
Romanovite dünastia marke lasti 1913.a. välja 17-margine seeria, aga I Maailmasõja ajal 1915.a. anti kolm marki sellest seeriast — 10, 15 ja 20 kopikaline — uuesti välja mark-rahana. Mark-rahade esikülje kujutis on sama kuid trükiti on need õhukesele pruunikale kartongile ja tagaküljele lisati kiri, et see mark-raha on võrdväärne sama nominaaliga hõbemündiga. Neid marke on kõik kollektsionäärid näinud, kuna need on kasutamata kujul väga levinud. Samas postisaadetistel on mark-rahad harvaesinevad ja mitte-filatelistlikel saadetistel haruldased. Miks siis nii?
Margid andis välja Rahandusministeerium, mitte Posti Peavalitsus. Kuna oli sõjaaeg ja käibemüntidest puudus (rahvas hoidis hõbedat sukasääres ja see kadus käibelt?) siis anti välja selline odav paberraha metallraha asemel. Mark-rahadel liimi tagaküljel polnud, et vältida nende üksteise külge kleepumist ning kasutati õhukest kartongi paberi asemel, et suurendada kulumiskindlust. Need mõlemad omadused olid kasuks küll rahana, aga mitte postmarkidena kasutamiseks. Kuna postmarkide puudust sel ajal polnud, siis arvatakse, et tegelik põhjus nende mark-rahade müügile paiskamiseks oligi teha odavat paberraha juba olemasoleva postmarkide klišeega.
Mark-raha puhul muutus võimalikuks ka juba kasutatud, kulunud, nõrga templiga või “pestud” postmargi taaskasutamine rahana. Postivalitsusele mark-rahad ei meeldinud ja postitöötajatele anti ukaas, et mark-rahadega frankeeritud saadetised tuleb panna juurdemaksu alla (100% juurdemaks, nagu marki poleks peal). Sellegi poolest läksid aeg-ajalt mark-rahadega kirjad läbi ja ka “pestud” postmarke kasutati rahana. Kollektsionäärid muidugi üritasid ka järjekindlalt saata kirju mark-rahadega. Siis anti postiametnikele välja käsk, et mark-rahad tuleb kirjadel jätta tembeldamata ning see enam-vähem ohjeldas probleemi, kuigi ikka leidus mõni ametnik kes tuttavale või lihtsalt tähelepandamatusest mark-rahad kirjal ära tembeldas.
Kas selle konkreetse kirja puhul on tegu filatelisti tehtud kirjaga seda ei oska öelda. Templid on peal ja kiri tundub olema ka postis kulgenud. Saatja aadress puudub, tagaküljel on Riia saabumistempel kuupäevaga 2. märts, 1917.
Nendest mark-rahadest on ka mitmeid võltsinguid. Sakslased ka võltsisid neid ja üritasid agentide kaudu Venemaale toimetada, et Vene majandust õõnestada.
Kasutatud kirjandus: Romanov Currency Stamps of 1915-1917. G. B. Salisbury, Journal of the Rossica Society #59, 1960.
English summary: On this Fellin – Riga letter of February 27, 1917 one 15k stamp is money-stamp of 1915 that was paper money and stamp at the same time. Postally used money-stamps are scarce. Read more at Romanov Currency Stamps of 1915-1917. G. B. Salisbury, Journal of the Rossica Society #59, 1960.