Ega see tegelikult pole suur uudis, et margiturul ja ka rahvusvahelistel margioksjonitel liigub palju võltsitud Eesti postmarke. Kui võltsingute müük rahvaoksjoniportaalides nagu eBay on igapäevane asi siis tegelikult pakuvad paljudel juhtudel võltsinguid ka rohkem ja vähem prestiižikas oksjonimajad. Ega nad seda teadlikult ei tee, kuigi minu meelest on suur probleem selles, et sarnaselt pankadele koorivad oksjonimajad suurt vahendustasu aga nende omavastutus on minimaalne.
Vaatame ilma luubita paari hetkel käimasolevat rahvusvahelist oksjonit, esimene on Schulz Alexander Auktionshaus’i oksjonil loos nr. 532 – külluslik Eesti Vabariigi postmarkide kogu alghinnaga €1400.
Ülal näeme muljetavaldavat õhupostimarkide lehte, mis peaks olema selle kogu tõmbenumber. Probleem on aga selles, et siin lehel on valdav enamus marke, kui mitte kõik, võltsingud. “10 marka 1923” ületrükiga hammastatud õhupostimark on üks haruldasematest Eesti Vabariigi ajal enne II maailmasõda ametlikult käibel olnud markidest, tiraaž 300-400 ja turuhind praegu arvatavasti €800-1000. Siin pildil on neid juba neli tükki, lisaks veel ka kolm hammastatud “20 Marka 1923” ületrükki, milliste originaalid maksavad ehk kuskil €400-500 tükk.
Vaatame järgmist. Berliner Auktionshaus Schlegel pakub ka “perfektseid ja haruldasi hammastatud õhupostimarke, mille Micheli kataloogihind on €1000”. Huvitaval kombel on neil alghind “ainult” €150. Tegu on robustsete võltsingutega, millised tunneb meetri kauguselt ära peamiselt nende vale värvitooni poolest. Esinevad ka eelmisel lehel.
Kolmandaks vaatame meile lähemal toimetavat Philea AB oksjonit Rootsis. Ka neil on pragu pakkumisel Eesti postmarkide kogu alghinnaga €1150 (loos 2182A). Kirjelduses on mainitud “A collection to be recommended! Fine quality” ehk “Seda kogu võib soovitada. Hea kvaliteet”. Kas ikka võib?
Ka Philea AB on pakutava kogu “pärlid” ühele pildile kokku kogunud. Esimese margiga on probleem selles, et 1920ndal aastal polnud Luke AG tempel veel kasutusel ja suure tõenäosusega on tegu võltshammastusega mis tehtud aastaid hiljem ja siis ka tembeldatud, kuid templi kuupäeva on tagasi keritud, et tembeldus paistaks õige. Originaalmark maksaks arvatavasti suurusjärgus €350, võltshammastusega marke on aga müügil lademes. Teine mark ja kollektsiooni “nael” on juba tuttav hammastatud õhuposti ületrükk, kuid kahjuks pole hammastus originaal (peaks välja nägema selline nagu “räbal” nagu kolmandal margil). Templiga Päevalehe-hammastusega originaalmark maksaks €1000+. Selles loosis on ka palju teisi järeltembeldatud marke, kaasa arvatud Penuja AG templiga Caritase blokk. Nii et vastupidi oksjonipidaja entusiasmile seda kogu osta siiski ei soovitaks…
Nagu alguses mainisin, et suurt uudist siin tegelikult pole, eriti neile kes on selles valdkonnas juba mõnda aega tegevad olnud. Ehk siis rahvusvaheliselt “mainekalt” oksjonilt ostes ei ole mingit garantiid saada originaalmarke ning pahatihti on võltsinguid sisaldavad loosid üsna entusiastlikult kirjeldatud. Mulle teeb endale aga muret just see süüdimatus, et võetakse kasumiootuses praktiliselt kõike müüki ja kaebuse puhul antakse ehk ka raha tagasi, kuid arvestades seda, et haamrihindadele peab ostja veel tavaliselt 17-25% vahendustasu juurde maksma ja teist samapalju võetakse ehk ka kauba müüki toojalt, siis on seis ikkagi suhteliselt nutune. Või on see ostja probleem?
Tere!
Kas on üldse mõtet ühelegi margile otsa vaadata?
Olen 52 aastat vana, tahaks edasi leida elu mõtet. Kui kõik on pettus, kuhu edasi?
Olen omandanud Eesti marke, erinevaid teid pidi, maksnud korralikult.
Kellega suhelda, kuhu pöörduda?
Äkki aitate.
Lugupidamisega, E.Priivits
Tere! Päris kõik pettus siiski pole, kuid palju on võltsmarke liikvel küll. Elu mõtte leiabki selles, et hakata uurima milliseid Eesti marke on võltsitud ja kuidas õigeid neist eristada. Infot on üsna palju võltsingute kohta, ka inimeste kohta kes neid võltsisid jne. Samas võib ka võltsmarke koguda, see on ka huvitav teema, kuigi neid pole sel juhul mõtet osta ehtsa margi hinnaga vaid odavalt. Uurimist võib alustada Hurda/Ojaste postiajaloo käsiraamatust millele on viidatud lehe päises, ajakirjad Eesti Filatelist on eriti asjalikud, ka http://www.filateelia.ee leiab ehk üldisemat infot.