See 1926.a. Käru Majanduse Ühisusest Tallinnasse, Eesti Tarvitajateühisuse Keskühisusse ehk ETK-sse saadetud tähitud kiri on margistatud kümne “2 mk” ületrükiga “Vigastatud sõduritele” margiga. Kokku siis 20 marka ehk õige tariif (10 marka lihtkiri + 10 marka tähistusmaks).
Lisamaksuga vigastatud sõduritele margid anti algselt välja 1920.a. juunis ja seeria koosnes kahest margist: 35+10 penni (sisemaine postkaart 35 penni) ja 70+15 penni (sisemaine lihtkiri 70 penni). Lisamaks (vastavalt 10 või 15 penni) läks Eesti Vabadussõjas kannatada saanute toetuseks. Algsed ilma ületrükita vigastatud sõdurite margid on postisaadetistel harvaesinevad, kuna need olid müügil vähe aega. Juba vähem kui kuu aega pärast markide välja andmist, 1. juulist, tõusid postitariifid vastavalt 1 marga ja 2 marga peale. Kuna aga suur osa algseid vigastatud sõdurite marke oli jäänud müümata, siis tehti 1920.a. novembris markidele uute tariifide ületrükk, vastavalt 1 ja 2 marka, mis siis muutis markide müügihinda ja frankeerimisväärtust. Lisamaks jäi endiseks, seega uued väärtused olid 1+0,1 ja 2+0,15 marka.
Siin oleval ümbrikul ongi uue tariifiga “2 mk” üle trükitud margid. Kuna aga kiri on saadetud aastaid hiljem, 1926.a., siis oli vahepeal nende vigastatud sõdurite markide staatus taas muutunud. Nagu võime lugeda H&O Eesti Postiajaloo Käsiraamatust, lk 65 (vabas tõlkes): algsete ületrükiga vigastatud sõdurite markide müük lõppes detsembris 1921.a., aga seoses postmarkide nappusega paisati nende markide jäänukid uuesti müügile 1922.a. 27. aprillil, seekord ilma lisamaksuta. Ehk siis 1922.a. ja hiljem müüdud vigastatud sõdurite marke sai osta nominaaliga ja lisamaksu, mis oli endiselt margil kirjas, maksta ei tulnud. See seletab ka miks on sellel kommertssaadetisel kasutatud nii palju lisamaksuga marke – 1926.a. enam lisamaksu maksta ei tulnud.
Tundub, et neid ületrükiga vigastatud sõdurite marke paisati postkontoritesse puhanguliselt ka veel peale 1922.a., millest mainis kataloog. Nagu 1926.a. Käru ümbrik ülal, panen veel kahe tähitud kirja pildid, mis mõlemad samast aastast ja saadetud samasse kohta, ETK-sse, kuid vastavalt Vana-Tänasilmast ja Sillalt. Sellele tuginedes võib suure tõenäosusega väita, et 1926.a. oli neid ületrükiga marke veel palju järel ja need paisati uuesti müügile mitmel pool üle Eesti.
