Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
Siin 1921.a. saadetist Paidest Inglismaale Leedsi — panderolli saatmiseks kasutatud ümbrispaber ehk ristpael, mis lõigatud Vene Keisririigi kasutamata pangadokumendi blanketist. Saadetises on tõenäoliselt olnud rulli keeratud paberid ja see ristpael on olnud neil ümber. Peale märgitud “trükitöö” ja margistatud 4 marga väärtuses, mis vastas tol hetkel välismaise 51-100 grammi kaaluva trükitöö tariifile. Loe edasi “Panderolli ristpael Paide – Leeds, 1921”
Selle ametliku margistamata kirja saatjaks on Paide Vallavalitsus ja saajaks Gustav Müller, Veski talu, Palu küla (Mäeküla kaudu). Marki pole tõenäoliselt seetõttu, et postimaks, mis trükitöö puhul oli sel hetkel 3 senti, kanti arveraamatusse ja maksti hiljem. Sellist arveraamatu kaudu postitasu maksmist said kasutada riigiasutused ja omavalitsused, kuigi sel juhul tuli kirjale teha märge “ametlik”, mis siin küll puudub. Kuid kuna kirjal on siiski Paide Vallavalitsuse ametlikud templid siis on tõenäoline, et selle kirja postitasu on ka sarnaselt arveraamatu kaudu makstud.
Kirja saatmise ajal, 7. novembril 1940.a., oli Eesti juba ENSV. Halb aeg aga postiajalooliselt huvitav.
Ümbriku sain Ameerika Ühendriikidest.
Siin näha üks Paide postiajaloo pärl, ilus varajane tähitud kiri, mis saadetud Paidest Hallesse Saksamaale 13.04.1919.a. Ajutiselt oli kasutusel venekeelne keisririigi postitempel, kuna eestikeelne saabus alles kuu aega hiljem ning tähitud kirja märgistamiseks on kasutatud templi asemel käsitsi kirjutatud silti “Weissenstein Estl. No 312”. Hetkel kipun arvama, et välismaistele kirjadele kirjutati “Weissenstein” ja Eesti-sisestele “Paide”, või löödi “Paide” ridatempliga.
Lilla kolmnurkne tempel “S. K.” (ehk “sõja kontroll”) on tõenäoliselt Tallinnas löödud tsensuuri läbimist kinnitav tempel, kõrval ka soome- ja rootsikeelne tsensuuritempel mis kinnitab, et kiri on ka Helsingis tsensuuri läbinud. Kuna Vabadussõda käis siis vaatas Eesti tsensuur kirjad läbi, et vähendada olulise info vaenlase kätte sattumist.
Aga kus siis margid on? Loe edasi “Käsitsi kirjutatud R-silt “Weissenstein Estl.”, 04.1919″