Selle kaardi on Elvast 4. mail 1944.a. postitanud ema oma 15-aastasele pojale Uuve Uusnale, algseks aadressiks on märgitud Wehrertüchtigungslager, Schippenbeil, Ostpreußen (tänane Sepopol Poolas). Wehrertüchtigungslager(WEL) oli Hitlerjugendi sõjalis-sportliku kasvatuse laager, kus õpiti muu seas tulirelvi, sidevahendeid, esmaabi, varustust ja korraldati arendavaid maastiku- ja sportmänge.
Täna uurime mõningaid postisaadetisi, mis räägivad meile baltisakslaste Saksamaale ümberasumisest ehk Umsiedlung’ist.
30.10.1939 Tallinna maksuinspektori poolt Koplisse Gottfried Etzoldile saadetud tähitud kiri on jäänud kätte toimetamata ning on järgmisel päeval saatjale tagastatud punase pliiatsiga kirjutatud märkusega “Adressaat lahkunud Saksamaale”.
23. augustil 1939 Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt lõi eelduse baltisakslaste massiliseks ümberasumiseks. Pakti alusel jäid rohkearvulise saksa elanikkonnaga Eesti ja Läti Nõukogude Liidu mõjusfääri. Plaanitav massiivne ümberasustamisaktsioon toodi laiema avalikkuse ette 6. oktoobril 1939, kui Hitler pidas Riigipäevas kõne, milles rõhutas vajadust Ida-Euroopa rahvuslik koosseis ümber organiseerida. Kõne polnud suunatud otseselt baltisakslastele, ent selles vihjati vajadusele mitmesse riiki laiali pillutud saksa rahvusgrupid kokku koondada. Regulaarsed laevareisid ümberasujate äraviimiseks kestsid Eestis 18. oktoobrist 14. detsembrini 1939 Tallinnast, Pärnust ja Kuressaarest.[1]
Sellel ilusal Pärnu reklaamümbrikul on peal Pärnus saksa okupatsiooni ajal 16.08.1941 välja antud ületrükiga vene margid, mis üllitati saksa ohvitseride eestvedamisel ilmselt filatelistike huvide rahuldamiseks. Seerias oli 6 marki, viimast 50-kopikase nominaaliga margi ületrükki tehti ainult 800 tükki ja seda siin ümbrikul näha ei ole. Ilmselt enamiku tiraažist võtsid väljaandjad spekulatiivsel eesmärgil enda valdusesse ja selline käik tasus ära, sest kunstlikult tekitatud defitsiidi tõttu on tänaseks tüüp I ületrükiga 50-kopikase margi hind suurusjärgus 500-1500€.
Sellel pildil oleva ümbrikuga on aga see jama, et see on hiljem konstrueeritud ja kuigi alusümbrik ja postmargid on õiged, siis postitempli jäljendid on võltsitud. Miks peaks keegi sellist ümbrikku võltsima? Ikka soovist raha saada. Kuna margid kehtisid ainult umbes nädal aega 16-25.08.1941, siis postisaadetistel on neid säilinud väga vähe, vaatamata sellele, et tiraažid olid olenevalt nominaalist 6000-30000. Templiga margid on seega kallimad kui puhtad, eriti postisaadetistel olevad.
Õiget PÄRNU-F templit ja kallist 50-kopikast ületrükiga marki näeb alloleval pildil.