Siin pildil on Tallinnast Postivalitsusest 21.03.1936.a. Järva-Jaani postkontorisse saadetud ringkiri pealkirjaga “Postivalitsuse teadaanne väljastamata jäänud postisaadetiste üle”. Sarnaste ringkirjade süsteemi abil teavitas Postivalitsus postkontoreid ja teisi asjassepuutuvaid ametkondi. Kuna tegu oli ametliku kirjaga siis, siis polnud seda vaja margistada. Sellist tüüpi postivalitsuse ringkirjad iseenesest ei ole haruldased. Selle konkreetse ringkirja puhul huvitab meid aga sisu, mis on väga põnev!
Nagu ringkirja pealkirigi ütleb, on sisuks väljastamata jäänud postisaadetised, mida ajavahemikus 1933-1935 kogunes terve Eesti peale muljetavaldav arv, üle 50000, ning need enamikus hävitati.
Tasub lugeda see ringkiri tervikuna läbi, see sisaldab tõesti hämmastavat statistikat. Toon siin lihtsalt välja mõned huvitavad faktid:
Meil postiasutustes jääb iga päev seisma umbes 50-70 kirjapostisaadetist, mida kas aadressi puudumisel või muu puuduse tõttu ei ole võimalik väljastada adressaatidele ega ka anda tagasi saatjaile. Säärased saadetised koondatakse Tallinna peapostkontorisse, kus nad riigikontrolli ja postivalitsuse esindajate juuresolekul avatakse ja hävitatakse.
…
Lihtsaadetistest oli suurem hulk koormatud juurdemaksuga kogusummas 3303 krooni 01 sent.
Siit saab järeldada, et väga paljudest (võib isegi välja lugeda, et enamikest) juurdemaksu ehk trahviga saadetistest saaja loobus, kuna saaja eelistas trahvi maksmise asemel saadetisest lahti öelda. See on ka arusaadav, kuna kui saabus kaart “palju õnne sünnipäevaks” teksiga mille saatja oli “unustanud” margi peale panna, siis ei pidanud saaja vajalikuks maksta 10 senti trahvi, vaid loobus kaardist.
Kuivõrd hajameelne on publik, tõendab see asjaolu, et hävitatud saadetiste hulgas leidus 602 hoopis ilma aadressita kirja ja postkaarti, mis olid küll õieti margistatud ja vastava tekstiga varustatud, kuid ei sisaldanud ümbrikul ei saaja ega saatja nime ega aadressi suhtes mingeid andmeid. Mõned säärased aadressita kirjad sisaldasid tähtsaid dokumente ning kolmes kirjas oli isegi raha — ühes kirjas 10 krooni ja kahes kirjas à 5 krooni.
