25.11.1940 Tallinn – Helsingi, Soome. Viimane Eesti Vabariigis välja antud tervikasi (trükiviga H/O E:3, punane pealetrükk nihkunud 2-3 mm). Lilla soome tsensuuritempel “TARKASTETTU * GRANSKAT 42” (“KONTROLLITUD”). 10s tervikasi oli mõeldud peamiselt sisemaiseks kasutamiseks, kuigi sisemaise tariifiga sai saata ka mõningatesse lähivälisriikidesse nagu Soome, Rootsi ja Läti. Välismaale ilma lisamarkideta saadetuna harva esinev.
Samal päeval, 25. novembril 1940, hakkasid paralleelselt kroonidega ja sentidega kehtima rublad, kopikad ja tšervoonetsid (10 rubla). Ebaõiglane vahetuskurss (1 kroon = 1,25 rubla) soosis NSV Liidust saabunud rublaomanikke. Tegelik, ostujõul põhinev kurss pidanuks olema 1 kroon = 810 rubla[1]. Järgnevatel kuudel hinnad kerkisid mitmekordseks, kiirenes elatustaseme langus ja süvenes kaupade puudus. Inimeste pankades olevate hoiuste puhul vahetati kuni 1000 krooni rubladeks, ülejäänu konfiskeeriti. Üsna varsti, 6. detsembril 1940, hakkasid ka kehtima NSV Liidu postitariifid. Kroonid ja sendid võeti lõplikult käibelt 1. jaanuaril 1941, mõningaid krooniväärtuses Eesti Vabariigi postmarke võis veel mõnda aega kasutada.
Allikad:
[1] Kui tuli rubla ja kõik sai otsa (Lauri Vahtre, Postimees 25.11.2005). Siin ta küll kirjutab, et rubla tuli käibele 24. novembril.
[2] Eesti ajalugu. Kronoloogia.