Mark vanal postkaardil võib olla kleebitud nurga all, külili või hoopis tagurpidi täiesti juhuslikult, või siis ka mitte. Võib-olla saatja rääkis postmargi keeles?
Millalgi 1890ndate aastate paiku hakkasid välismaal ilmuma õpetused, kuidas postmargi eri nurkade all postkaardile kleepimisega sõnumit edastada. See sai üsna trendikaks ja 20. sajandi esimesest kümnendist on teada paljude riikide postkaarte, mis tutvustavad postmargi keelt. Eestis välja antud postkaart “Postmargi keel” trükiti arvatavasti 1920nendatel. Venemaa Keisririigis ilmusid sarnased kaardid juba 1905. aasta paiku.
Postmargi keele mõte oli iseenesest lihtne — postmargiga sõnumi edastamiseks tuli mark kleepida vastava nurga all, või nagu tekst eestikeelsel kaardil ütleb: “Kui ühte ülemaltähendatud mõtet awaldada, on waja marki märgitud lamawuses aadressi poolele pääle kleepida“.
Arvata võib, et sellest postmargi keelest tõusis vahel ka tüli, sest nii saatja kui saaja pidid neid margisõnumeid tõlgendama üheselt, mis arvatavasti polnud tihti nii lihtne, kuna erinevatel postmargi keele kaartidel ja juhendites olid mõningad erinevused.
Allpool mõned Eestis kulgenud postkaardid, millel on markide lisamisel tõenäoliselt kasutatud postmarki keelt. Eks tihti kleebiti mark nurga all või tagurpidi ka täitsa juhuslikult, ilma postmargi keelest midagi teadmata. Vahel ka suurem mark lihtsalt ei mahtunud aadressi kohale püstiselt ära ja eriti kommertsümbrikutele on marke kleebitud iga nurga all täiesti juhuslikult, kuna tihti oli vaja kiirelt kümneid ümbrikke margistada ja margid “plätserdati” peale kuidas juhtus.
Eri maade postmargi keelega postkaartide pilte saab näha koos inglise keeles taustajutuga sellest blogist.