Punane Rist, Emil Koik, Paide – Zürich 1921

Paide kaupmehe Emil Koik’i 1921.a. “Schweitsimaale”, Zürichisse saadetud tähtkiri, kus frankeerimiseks on osaliselt kasutatud Punase Risti heategevusmarke. Margid on kleebitud tagaküljele. Sellist asja tehti tol ajal üsna tihti, võib oletada, et konkreetseid reegleid markide asukoha kohta ümbrikul polnud ja arvatavasti ka prooviti markide tagaküljele kleepimisega teha raskemaks kirja avamist transiidil kolmandate isikute poolt.

Kiri on Zürichisse jõudnud 7 päeva hiljem, 12.09.1921, nagu võime lugeda saabusmistemplitelt. Tähitud kirjadele üldjuhul löödi ja lüüakse ka tänapäeval saabumistemplid. Marke on peale pandud 20 marga eest (10 lihtkiri välismaale + 10 tähistusmaks). Need lisamaksuga Punase Risti margid nagu enamik juurdemaksuga marke on mitte-filatelistlikel postisaadetistel suhteliselt harvaesinevad. Põhjus selles, et inimesed eelistavad raha kokkuhoiu mõttes mitte osta juurdemaksuga heategevusmarke vaid tavalisi.

Saatmiseks kasutatud ümbrik on korduvkasutatud. Tegu on Kirrepe & Co firmaümbrikuga, mis on saadetud algselt Tallinnast Paidesse M. Koik’ile. See on tagurpidi keeratud ja siis uuesti kasutatud Paidest Zürichisse saatmiseks. Ümbrike korduvkasutus ei ole haruldane, vaesematel aegadel nagu Eesti Vabariigi algusaastatel ja II maailmasõja ajal tehti üsna tihti nii, kuna arvatavasti polnud ümbrikke saada või siis polnud raha nende ostmiseks. Samas tekitab veidi hämmingut fakt, et kasutatud on juurdemaksuga marke (ehk siis saatmise eest on rohkem maksud kui reaalselt saatmiseks vaja) ja ümbrik on kokkuhoiu mõttes korduvkasutatud. Kuidas kirja saatja mõtted täpselt liikusid jääb aga mõistatuseks.

Kuna korduvkasutatud ümbrik on algselt saabunud M. Koik’i nimele ja edasisaatjaks on Emil Koik, siis võib oletada, et nad tegutsesid ühiselt. Emil Koik’i äri Paides asus arvatavasti Keskväljaku ja Pärnu tänava nurgal.

Panen siia veel ühe pildi lihtsast M. Koik’i firmaümbrikust, saadetud 5 aastat hiljem 1926.a. See tähtkiri on saadetud Leedsi, Inglismaale. Käekiri on väga sarnane eelmisele kirjale, mille saatjaks on pandud Emil Koik. Sinine pliiatsiga rist on kirjale tehtud Inglismaa posti poolt tähtkirjade erimärgistamiseks.

See kiri on olnud “paksem”, marke peal 65 marga eest. Tariif 36-55 grammise välismaakirja eest 1926.a. oli 64 marka: 20 lihtkiri + 24 lisakaal + 20 tähistusmaks.

Kui keegi Koik’ide asjadest rohkem teab andke aga teda. Teada on, et M. Koik oli sajandi algusest Paide abilinnapea vähemalt 1917. aastani, samas ma ei tea mis oli tema eesnimi. Mul on veel mõned huvitavad nende saadetud ümbrikud mis panen üles edaspidi.

Need ümbrikud sain Ameerika Ühendriikidest.

Täiendus: Tegin natuke uuringut ja leidsin internetist üles kodanik Digby Firth’i Leedsis, kellele on adresseeritud viimane kiri. Tuleb välja, et tegu on olnud suurema filateeliahuvilisega, Leedsi Ülikooli margikogu kuraatoriga (kiri ka saadetud Leedsi Ülikooli aadressile, kus see praegugi asub): “James Digby Firth was Honorary Curator of the University of Leeds Stamp Collection. He was (the local) president of a number of learned societies and was presented with an honorary M.A. in 1956”. Seega on võimalik, et Koik’id (või üks nendest) olid filateeliahuvilised, mis selgitab ka seda miks on vahel kasutatud ümbrikel lisamaksuga marke ja miks on nende välismaale saadetud kirju praegugi liikvel (sattusid filatelistide kätte kes hoidsid ümbrikud alles, mitte ei ajanud ahju). Aga nad pole kindlasti olnud nn. “ümbrikukorjajad”, kuna on õnneks margistanud oma kirjad loomulikult, suhteliselt suvaliselt ja tavapäraselt, mitte teinud sätitud “ilusaid ja värvilisi” filatelistlikke ümbrikke. Samas on ka võimalik, et Koik’id polnud ise filatelistid vaid lihtsalt müüsid nende ärisse tulnud kirjadelt maha võetud marke välismaalastele. Eesti Vabariigi kui täitsa uue riigi markide vastu tunti sel ajal välismaal suurt huvi (lausa nii suurt, et nõudlus ületas pakkumist, mis ajendas tööle margivõltsijad).