See ümbrik on lähetatud 12. oktoobril 1940, ENSV-perioodil, Tallinnast Leipzigi lähedale Böhlitz-Ehrenbergi, saatjaks firma U/Ü AIK Johannes Lorup & Ko. Kiri on margistatud välimaa tariifi kohaselt üksiku 30-sendise postituvimargiga, mis kirjadel üksikuna suhteliselt harva esinev, kuna oli käibel umbes pool aastat.
Johannes Lorup oli Eesti Vabariigi aegne suurärimees, rahvusliku klaasitööstuse rajaja. 1940. aastaks töötas Tallinnas tema firmas Joh. Lorup’i klaasivabrik ligi 500 inimest, kuid firma natsionaliseeriti peale juunipööret. Kuna Lorupil oli tehase töötajate silmis hea tööandja maine, siis teda punavõimude poolt koheselt ei arreteeritud, vaid jäeti tehasesse tööle tehnilise juhina. Alates 1941.a. kevadest kandis tehas nime Tarbeklaas.[1]
Tema teine firma U/Ü “AIK” Joh. Lorup & Ko (usaldusühing Agentuur Import-Eksport Kontor) loodi 1939.a. ja see tegeles tehnikakaupade müügiga, muu hulgas ka autode (Steyr, Daimler) ja mootorrataste (Puch) maaletoomisega. 1940.a. jaanuarist septembrini müüdi 5 autot ja 20 mootorratast.[2]
Kuigi Johannes Lorup oli tööandjana kõrgelt hinnatud, siis see teda punavõimude eest ei päästnud – “preemiaks” ettevõtlikkuse eest konfiskeeriti kogu vara, kaasa arvatud elutööks olnud klaasivabrik ja teised firmad, ning ta küüditati 14. juunil 1941.a. viieks aastaks Sverdlovski oblastisse Sevurallagi laagrisse. Laagris ta aga suri (6. mail 1943), sarnasele paljudele teistele saatusekaaslastele.
Viited:
[1] Johannes Lorup – legendaarne klaasitootja
[2] EESTI AUTOÄRID JA -ESINDUSED kuni 1940. AASTANI