Vanema Eesti postiajalooga tegeleja satub pigem varem kui hiljem ülevoolavalt margistatud ümbrikele, mis saadetud aadressile Th. Allard, Linköping, Rootsi. Valdavalt on peal margid millel “haruldane” postimeistrihammastus, ehk siis postkontoris kohapeal tehtud hammastus. Neid ümbrikke on pidevalt müügil erinevates oksjonikeskkondades ja tihti kõrge hinnaga. Reaalselt on aga pigem tegu levinud filatelistliku rämpsuga, millel pole kohta tõsises postiajalookogus. Järgnevalt uurime neid natuke lähemalt.
Thor Edward Quintinus Allard oli tuntud Linköpingus elanud Rootsi kollektsionäär, kes tegutses umbes aastatel 1920-60. Kas ärilistel põhjustel või siis vahetuseks on ta lasknud enda aadressile saata kümnete kaupa sarnaseid Eesti ümbrikke. Kuna neid ümbrikke on produtseeritud sadu ning need on filatelistliku iseloomuga, siis on need enamikus ka tänaseni säilinud.
Paldiskist Allardile adresseeritud tähitud kirjad, millel ajutine R-silt ning Paldiski postimeistrihammastusega margid. 1. septembril 1920 saadeti Paldiskist vähemalt 19 sarnast tähitud kirja (mulle teada tähitud kirjade numbrid 768 – 787), järgmisel päeval 2. septembril vähemalt 21 kirja (numbrid 829-850). Lisaks veel teistel päevadel.
Kõige levinumad ümbrikud on Viljandi templiga ja postimeistri hammastusega markidega. Näiteks ainaüksi 12. mai 1921.a. kuupäevaga on tehtud vähemalt 47 tähitud kirja (mulle teada tähitud kirjade numbrid 289 – 336). 16. augusti kuupäevaga on vähemalt 35 tähitud kirja (mulle teada kirjade numbrid 605-640). Lisaks väiksemad portsud teistel kuupäevadel.
Mida siis nendest ümbrikest arvata? Minu arvamus on see, et tegu on kõvasti üle hinnatud rämpsuga. Kes sellist kraami oma näitusekogus eksponeerib, see ühtlasi eksponeerib ka enda teadmatust. Päris loomulikul teel kulgenud Paldiski ja Viljandi* postimeistri hammastusega saadetised on harva esinevad, aga neid Allardi kirju ei saa selleks küll kuidagi pidada. Täitsa võimalik on ka, et osad sellised kirjad pole läbi posti kulgenud. Lisaks pole ka teada, kui palju tuli postkontoritöötajaid mõjutada selliste postimeistrihammastusega markide saamiseks. Seega pole tegu postiajaloo kogusse sobiva materjaliga vaid pigem kirevate filatelistlike toodetega. Just nimelt toodetega.
P.S. Ära nuta, ma postiajalooga alustades ostsin ka paar sellist ümbrikku. 😉
*) Romet Kreek kommenteeris, et loomulikul teel kulgenud Viljandi postimeistri hammastusega saadetisi polegi näha olnud ja olen temaga nõus. Kui kellelgi on mõni Viljandi postimeistrihammastusega saadetis, mis pole filatelistliku iseloomuga, siis palun saatke pilt.
Ka minu kogus on Allardile saadetud asju. Eriti huvitavad on Viljandi kirjad. Kui Paldiski hammastusega on ka reaalselt tavakasutuses saadetisi, mis pole Allardile läinud, siis mul pole veel õnnestunud kohata ühtegi Viljandi saadetist, mis poleks läinud Allardile. Kui kellelgi on selline Viljandi asi olemas, siis oleks tänulik pildi eest. Paldiski hammastus oli ka päriskasutuses, Viljandi oma puhul tuleb ilmselt kahtlustada eksklusiivselt Allardile filatelistliku tellimustööd.
Ma vaatasin enda pildid üle, ei näinud ka ühtegi Viljandi saadetist, mis poleks läinud Allardile. Kahtlustusega nõus. 🙂