Eesti postiajaloo nurgake / Estonian postal history blog
Vanadpildid.net vahendusel saame näha Virumaal Peipsi põhjatipus asuva Alajõe küla vaadet ca 1930.a., paremal esiplaanil telefoni kõnepunkt ja postiagentuur. Postiagentuur avati 22. jaanuaril 1927.a. (H/O), kasutati postitempleid ALAJÕE-VIRUMAAL AG (1927-1934) ja ALAJÕE AG (1934-). Uudis aastast 2010 räägib Alajõe vana postkontori maha põlemisest ja võimalik, et tegu on sama hoonega. Loe edasi “Postiagentuur Alajõel ca 1930”
Siin fotol näha Imatu koolimaja ja postiagentuur, mis asus Illuka vallas Ida-Virumaal (praegu Iisaku vald). H&O andmetel avati Imatu postiagentuur 1. novembril 1928.a. ja kasutati postitemplit IMATU AG. Mis üritusega fotol tegu on ei oska öelda, kel ideid andku aga teada. Sissepääs on ehitud noorte kaskedega, äkki pulmad? Samas rahvas ei näi eriti rõõmsas tujus olema.
Imatu külast pole tänaseks kuuldavasti suurt midagi alles, ehk vaid mõni üksik talu.
See postkaart on saadetud Saksa okupatsiooni esimestel kuudel, 20. oktoobril 1941.a. Tartumaalt, Äksi (varem Sootaga) postiagentuurist Virumaale, Laekvere lähedal asuvasse Muuga külla. Saajaks Liisa Riispapp. Post on liikunud läbi Narva, nagu näha Narvas löödud postitemplist, ja siis sealt tagasi Laekverre. Kaardil on ka musta tindiga tsensorimärge “geprüft” ning allkiri, ehk siis tsensori poolt läbi vaadatud ja läbi lastud. Kus see on lisatud ei ole teada, ehk Tartus?
Margistamiseks on kasutatud 20-kopikalise nominaaliga Tartus välja antud paksul kriitpaberil “haakristi”-marki. Need margid trükiti kaks kuud varem, augustis, ning algselt olid need müügil ainult Tartus kuid hiljem üle Eesti, kuna nõudlus postmarkide järele oli suur. 20 kopikat vastas venelaste poolt aasta varem kehtestatud Nõukogude Liidu ühtsele postkaarditariifile — Saksa tariifid hakkasid kehtima hiljem, detsembris, ning siis saabusid ka Saksa postmargid.
Ilusad Tartu väljaande ehk “haakristi” markidega postisaadetised on harvaesinevad.