See kiri on lähetatud Paidest Taani pealinna Kopenhaagenisse pühapäeval, 2. oktoobril 1938.a. Vanematel aegadel olid suuremad postkontorid avatud teatud aja ka pühapäeviti — ajal mil inimestel valdavalt kodudes telefoniühendus puudus olid post ja postkontoris asuv telefoni kõnepunkt tähtsad sidevahendid. Kirja saatjaks on Paide apteeker Edgar Jacoby ja saajaks keegi Brigitte Helen.
Ümbrik on huvitav selle poolest, et see on puudulikult margistatud ja seetõttu on puudu olev postimaks sisse nõutud Taanis asunud adressaadilt. Uurides postiametnike tehtud märkmeid kirjal saame teada, et kiri on olnud üsna kogukas, vahemikus 41-60 grammi. Sellise raskusega kirja Taani saatmine maksis sel hetkel 55 senti. Kuna marke on kleebitud ainult 45 sendi väärtuses, siis lõi Paide postiametnik juurdemaksutempli “T” ja kirjutas juurde ka kirja saajalt sisse nõutava summa “17 c”. Kuna tegu oli rahvusvahelise kirjaga, siis tuli summa märkida Ülemaailmse Postiliidu (UPU) rahaühikus ehk santiimides. UPU santiimides summa saamiseks tuli sissenõutav summa Eesti sentides korrutada 5/6-ga. Kuna puudu oli 10 senti ja sisse nõuti kahekordne puuduolev summa ehk 20 senti, siis 20 x 5/6 on üles ümardatult 17. Taanis on postiametnik omakorda selle UPU santiimides summa teisendanud kohalikeks öörideks, saades 21. See on ka pliiatsiga suurelt ümbrikule kirjutatud ning saajalt 21 ööri sisse nõudmist kinnitab ümbriku alumisse osasse Kopenhaagenis löödud spetsiaalne PORTO frankeerimistempel summaga 021. Kiri on Paidest Kopenhaagenisse liikunud väga kiiresti, pühapäeval postitatud kirjale on Kopenhaagenis löödud tempel juba kolmapäeval.
Ümbriku sain Taanist.
* * *
Terasemad lugejad panevad ehk tähele, et ma pole 3 kuud siia midagi postitanud. Materjali oleks aga on olnud stressirohke aeg ja ka entusiasmipuudus. Ilma entusiasmita pole aga mõtet miskit teha. Olen ka siin omaette väikest viisi mõlgutanud mõtteid kollektsioneerimise olemuse üle, ehk siis selle üle, et mida rohkem sa oled kokku kogunud, seda vähem iga järgmine omandatud asi rahuldust pakub. Või ehk teisiti öeldes asi, mis — kui ta ei ole veel sinu oma — tundub nii ihaldusväärne ja võib-olla ei lase piltlikult öeldes magada, muutub üsna pea pärast selle omandamist üheks tavaliseks asjaks sinu kollektsioonis. Ehk siis rõõm millegi omandamisest on suhteliselt üürike. Minu meelest on see huvitav teema ja ehk tuleks seda kuidagi eraldi postituses käsitleda. Aga võib-olla on lihtsalt pime aeg ja ajan segast… 😉
English summary: This envelope was sent from Paide to Copenhagen, Denmark in October 1938. Rate for 41-60g letter abroad was 55s at the time, but for franking only 45s was used, so postal clerk in Paide applied postage due mark “T” with note “17 c”. 17 c was postage due amount in UPU centimes, because for international letters postage due amount needs to be specified in UPU currency. To calculate postage due amount in centimes, postage due amount in Estonian cents had to be multiplied by 5/6. Since missing was 10s and postage due rate was twice the missing amount, the calculation was the following: 10 x 2 x 5/6 = 17c (rounded up to next full centime). But in Denmark the 17c was again converted to local currency, which resulted 21 öres. So recipient of the letter had to pay 21 öres when receiving the letter to cover missing postage. In Copenhagen special PORTO franking meter was also applied with value of 021 öres.
Ahto,
Suured tänud su kirjaridade eest!
Alati on neid huvitav ja kasulik lugeda, sest kõik need asjad ja olukorrad on unikaalsed… isegi kui mõni asi tuleb tuttav ette ja endalgi kusagil kastis-albumis olemas… kõigil kogujatel tuleb selliseid raskemaid momente ette… ma olen enda jaoks küll seadnud piirideks eesti noorteorganisatsioonide ajaloo, aga teadmiste, kogemuste ja varasemate huvialade järgi mõnikord ma siiski ei suuda sellest kinni pidada. 🙁 …
Üldjuhul võiks siiski öelda, et mida rohkem sa kirjutad, seda rohkem on huvilisi… enamus on vaikselt omaette oma nurgas ja koguvad teadmisi, ümbrikke, jne… Vana skautvend Vana-Mats ehk Elmar Ojaste on vanaks jäänud, aeg teeb oma töö… moodsal ajal teistsugune meedia, aga see teemale lähenemine ja põhjalikkus on vägagi äratuntavalt sarnane 🙂 …
Jõudu ja jaksu
Vaido
Ei aja segast, mul samad mõtted.