Riidest lunamaksuga pakisilt, St. Peterburg – Weissenstein, 1900

See riidetükk on 15.02.1900 Peterburist Weissensteini (Paidesse) postitatud lunamaksuga postipaki silt, saatjaks A. F. Devrieni raamatukirjastus ja saajaks Jaan Kamm “omas majas”. Kuna enne 1904.a. ei kasutatud Venemaal pakikaarte ja pakkide saatmise eest tasuti sularahas, mitte postmarkidega, siis tõenäoliselt võime seda silti pidada postiajaloo seisukohast postisaadetiseks (võrreldav hilisema pakikaardiga). Tundub, et saaja tellis kirjastusest raamatuid, mille kätte saamisel tuli tal maksta (lunamaks, наложенный платеж) päris kopsakas summa 4 rubla ja 90 kopikat. Aga kui palju sellise paki saatmine tol ajal maksis?

Tavalise paki saatmise hind koosnes kolmest eraldi tasust[1]:

a) Kindlustus, juhul kui pakk oli avaldatud väärtusega. Pakile oli võimalik kirjutada “ilma väärtuseta/без цены” või siis väärtus rublades. Siin sildil on alla vasakule trükitud paki väärtuseks 2 rubla, see oli siis umbes see väärtus, mis raamatud kirjastajale endale väärt olid. Ostja jaoks oli hind kõrgem. Kindlustuse hind väärtkirjadele ja pakkidele oli 1/2 kopikat iga rubla eest kuni 600-rublase väärtuseni, suurema väärtuse puhul vähem. Kaherublase väärtuse korral siis kindlustustasu 1 kopikas.

b) Veotasu, kuni 500 versta 5 kopikat iga nael (0,4 kg). Peterburi ja Tallinna vahemikuks on tollases postiraamatus 350 versta ning selle paki kaaluks on üleval vasakul, registreerimisnumbri “548” all kirjas 4 naela, ehk siis selle paki veotasu oli 20 kopikat. Minimaalne veokulu oli ka 2o kopikat.

c) Kviitungitasu 5 kopikat, et saadetis on postkontoris vastu võetud (росписка). Kviitungitasu tundub mulle üllatavalt kõrge, see kviitung kirjutati kohapeal ja kuhugi ei saadetud. Milline umbes kviitung välja nägi, sellest allpool.

Lunapaki puhul tuli veel lisaks lunatasu 2 kopikat iga rubla või selle osa eest, ehk selle 4.90-rublase lunaväärtusega paki puhul 10 kopikat (10 kopikat oli ka miinimum lunatasu).

Seega kokku võis selle neljanaelase (1,6 kg) lunapaki saatmine Peterburist Paidesse maksta 36 kopikat (26 saatmistasu + 10 lunatasu). Ilma lunata samasugune pakk oleks olnud 26 kopikat, ehk üllatavalt soodne tavalise tähitud kirja kõrval, mille saatmine maksis 14 kopikat.

Nüüd vaatame siin ka ühte kviitungi, mille eest tuli 5 kopikat maksta. See siinne kviitung pole seotud ülal kirjeldatud pakisildiga, vaid on välja antud varasemale, 1871.a. (templil, sulega on kirjutatud 1872) Paidest Astrahani saadetud 500-rublasele väärtkirjale. See kiri on kaalunud ainult 2 loodi ehk ligi 25 grammi. Veotasu on olnud 20 kopokat, kindlustustasu 2,75 rubla ning kviitungitasu 5 kopikat, seega 500-rublase väärtusega väärtkirja saatmine on kokku maksnud 3 rubla.

Hiljem, alates 20.03.1879, 5-kopikane kviitungitasu registreeritud saadetistele kadus, siseriikliku saadetise tähtimine hakkas maksma 7 kop (enne 10 kop + 5 kop kviitung).

Minu teada pole Venemaa ajaloolistest postitariifidest välja antud sisukat teatmeteost, mis on mõneti üllatav arvestades Venemaa-teema kollektsionääride hulka. Kui keegi teab vastupidist väita, siis andke aga teada.

---

Allikad:

[1] Почтовыя Правила, A. J. Hrnovski, N. I. Sokolov, St. Peterburg 1897