Sildiarhiiv: Viljandi

Juubeliületrükk “10 aastat iseseisvust”, 24.02.1928

Eesti Vabariigi 100nda aastapäeva puhul vaatame, millise postmargiväljaandega tähistati Eesti Vabariigi 10. aastapäeva.

24. veebruaril 1928.a. tulid müügile punase juubeliületrükiga “24 II / 1918 – 1928” kangru ja sepa kujutisega postmargid. Ilma ületrükita kangru ja sepaga postmargid olid eelnevalt juba mitu aastat käibel olnud. Kuna 1928.a. alguses oli Eestis marga asemel tulnud käibele kroon, siis on üle trükitud ka algsete markide rahaühikud — m(arga) asemel on s(enti).

Ülal näha olev tähtkiri on saadetud 4. septembril 1928.a. “Wiljandi Likööri- ja Weiniwabrikute O.-Ü. ALKO” poolt Berliini. Margistamiseks on kasutatud nelja juubeliületrükiga sepamarki, koguväärtusega 40 senti (kiri 20 senti + tähitusmaks 20 senti). Jätka lugemist

Punaarmeesse mobiliseeritu postkaart Tallinna sadamast, august 1941

Eelnevalt oleme siin uurinud 1941.a. augustis Punarmeesse mobiliseeritute rongile pandava Saalomon Saagpaki viimast kirja kodustele, mis oli üsnagi traagiline.

Siinne huvitav ja palju reisinud saadetis on postitatud sarnast Punaarmeesse mobiliseeritu saatust jagava Johannes Konsiku poolt ligi nädal varem, 28. juulil 1941 Tallinna sadamast. Lisaks sellele, et mõlemad kaardid on nende meeste viimane katse kodustele teada anda oma saatusest, ühendab neid veel see, et kaart liikus Tallinnast edasi alles ligi 3 kuud hiljem, Saksa okupatsiooni ajal, kui eraisikute post oli taas üle Eesti liikuma hakanud (Paide transiittempel on siin kuupäevaga 29. oktoober 1941). Kaardi postitamise ajal olid Saksa väed jõudnud Kesk-Eestis juba Türi – Jõgeva liinile, Paide vallutati nädalapäevad hiljem. Mõlemad mobiliseeritute postkaardid on saadetud samasse kanti — üks Öötlasse ja teine ca 5 km eemal asuvasse Viisu.

Saaja aadressiks on Järvamaal asuv Öötla algkool, neiu Linda Konsik. Nagu paljudest kaardi esiküljel olevatest märkmetest nähtub, pole adressaati Öötla algkoolist 3 kuud hiljem enam leitud. Tõenäoliselt Öötlas on sinise pliiatsiga lisatud uueks aadressiks “Paide” ja “Eivere lastekodu”. Kuna ka seal pole adressaati leitud, on lisatud teise sinise pliiatsiga järgmiseks aadressiks “Viljandi”. Kuskil on ka lisatud punasega märge “Ära sõitnud Viljandi”. Viljandis omakorda pole saajat leitud, lisatud on aadressilaua märge “Viljandis reg(istreeritud) ei ole” ja punasega “Tagasi”. Viimane tähendab kaardi saatjale tagastamist. Kuna aga saatja aadressi pole, siis lisati veel “Hoiule” ja kaart suunati Tallinna peapostkontorisse, kus sellised “omanikuta” saadetised hiljem üldjuhul hävitati. Kaart on seega liikunud umbes sellisel marsruudil: Tallinn – Paide – Öötla – Paide – Eivere – Paide – Viljandi – Tallinn.

Kaardi tagaküljel on järgnev, ilmselt kiiruga kirjutatud tekst: Jätka lugemist

15 kop. mark-raha kirjal, Fellin – Riga 1917

0930a-Romanov-mark-raha-Fellin-Riga-1917-postiajalugu-ee

See üht ja teist otsa pidi tundmatus olluses ligunenud tähitud kirja ümbrik pole just kõige värskema olekuga aga mis sa teed! Kiri on saadetud 27. veebruaril 1917 Viljandist Riiga ja margistatud peamiselt 1913.a. Romanovite dünastia 300ndaks aastapäevaks välja antud markidega (kiri 10 kop + tähistusmaks 10 kop, kokku 20 kop). Samas üks, pruun 15-kopikane mark, on siin eriti huvitav kuna tegu on mark-rahaga, mis oli nii mark kui ka paberraha korraga. Jätka lugemist