Sildiarhiiv: Tagasi saatjale

Punaarmeesse mobiliseeritu postkaart Tallinna sadamast, august 1941

Eelnevalt oleme siin uurinud 1941.a. augustis Punarmeesse mobiliseeritute rongile pandava Saalomon Saagpaki viimast kirja kodustele, mis oli üsnagi traagiline.

Siinne huvitav ja palju reisinud saadetis on postitatud sarnast Punaarmeesse mobiliseeritu saatust jagava Johannes Konsiku poolt ligi nädal varem, 28. juulil 1941 Tallinna sadamast. Lisaks sellele, et mõlemad kaardid on nende meeste viimane katse kodustele teada anda oma saatusest, ühendab neid veel see, et kaart liikus Tallinnast edasi alles ligi 3 kuud hiljem, Saksa okupatsiooni ajal, kui eraisikute post oli taas üle Eesti liikuma hakanud (Paide transiittempel on siin kuupäevaga 29. oktoober 1941). Kaardi postitamise ajal olid Saksa väed jõudnud Kesk-Eestis juba Türi – Jõgeva liinile, Paide vallutati nädalapäevad hiljem. Mõlemad mobiliseeritute postkaardid on saadetud samasse kanti — üks Öötlasse ja teine ca 5 km eemal asuvasse Viisu.

Saaja aadressiks on Järvamaal asuv Öötla algkool, neiu Linda Konsik. Nagu paljudest kaardi esiküljel olevatest märkmetest nähtub, pole adressaati Öötla algkoolist 3 kuud hiljem enam leitud. Tõenäoliselt Öötlas on sinise pliiatsiga lisatud uueks aadressiks “Paide” ja “Eivere lastekodu”. Kuna ka seal pole adressaati leitud, on lisatud teise sinise pliiatsiga järgmiseks aadressiks “Viljandi”. Kuskil on ka lisatud punasega märge “Ära sõitnud Viljandi”. Viljandis omakorda pole saajat leitud, lisatud on aadressilaua märge “Viljandis reg(istreeritud) ei ole” ja punasega “Tagasi”. Viimane tähendab kaardi saatjale tagastamist. Kuna aga saatja aadressi pole, siis lisati veel “Hoiule” ja kaart suunati Tallinna peapostkontorisse, kus sellised “omanikuta” saadetised hiljem üldjuhul hävitati. Kaart on seega liikunud umbes sellisel marsruudil: Tallinn – Paide – Öötla – Paide – Eivere – Paide – Viljandi – Tallinn.

Kaardi tagaküljel on järgnev, ilmselt kiiruga kirjutatud tekst: Jätka lugemist

Tagastatud pakikaart, Alatskivi – Kohtla-Järve – Püssi 1943

1050-pakikaart-Alatskivi-Kohtla-Järve-Püssi-1943-postiajalugu-ee

Siin näeme Saksa okupatsiooni aegset postipaki aadressikaarti. 13-kilone pakk on algselt saadetud 24. novembril 1943 Alatskivist aadressile Leonid Kusow, Shutsm. Batl. 290, Kohtla-Järve ja saatekuluks on olnud 2,15 RM. Kohtla-Järvel pole aga adressaati leitud, pakk on seigelnud edasi Püssile (pliiatsiga punaselt “Jrg. Püssi”) ja ligi kuu hiljem see saadetud tagasi Alatskivisse (pliiatsiga punaselt “Tag Alatskivi”). Samas, saatja pole pääsenud vaid sellega, et pidi minema tagastatud pakile järele — nagu näeme on tal tulnud maksta postikulu ka paki tagasi saatmise eest. Punase pliiatsiga on kleebikule tehtud raha sissenõudmise märge “Sissen. 2,15” ja pakikaardi tagaküljel on Alatskivis 24. detsembril uuesti kustutatud marke 2,15 RM väärtuses (üks esimesel korral kustutatud 40-pennine mark on ruumi tegemiseks eemaldatud). Ehk siis erinevalt kirjadest, mis tagastati lisatasuta, on paki tagasi saatmise eest nõutud 100% ulatuses algne saatekulu uuesti. Jätka lugemist

Weissenstein – Hammersteini vangilaager, “Surnud 28 VI 18”

0827a-Weissenstein-Hammerstein-saaja-surnud-1918-postiajalugu-ee

Eelmises postituses vaatasime kaarti mille sõjavang August Sidron oli saatnud Saksamaalt Hammersteini vangilaagrist koju Piiumetsa aprillis 1918. Siin aga kaart, mille talle on saatnud kodused mõni kuu hiljem. See kannab Paide postitemplit kuupäevaga 4. juuni 1918 ja on ka jõudnud kohale Hammersteini, kuid sealt tagasi suunatud peale kleebitud teatega “Gestorben am 28 VI 18” ehk “Surnud 28 VI 18”. Berliini peapostkontoris on lisatud teine trükitud paber kirjaga “Tagasi saatjale / Tuvastamatu saaja”. Seega siis 18-aastane noormees, kes alles mõni kuu tagasi kirjutas koju “… olen ikka alles elus ja terwe nagu teie wahest ehk mõtlete et ma juba ammu surnud olen” oli vahepeal meile teadmata põhjusel oma otsa leidnud. Jätka lugemist