Postimaks tasutud sularahas – Postiajalugu.ee

5. august 1941 “POSTIMAKS TASUTUD”, Tartu – Lahe, Võrumaa

5. august 1941 Tartu – Lahe, Võrumaa. Nõrk punane tempel “POSTIMAKS TASUTUD”, selle all käsikirjas “am(etnik) + allkiri”. Tartu postkontor taasavati 26. juulil 1941 pärast Tartu vabastamist Nõukogude okupatsiooni alt. Postitada sai algselt ainult postkontoris kohapeal, kuid kuna postmarke polnud, tuli tasuda sularahas, mille kinnituseks löödi saadetisele vastav tempel. Tartu postmargid ilmusid müügile mõni päev hiljem, 7. augustil. Kesk- ja Põhja-Eesti olid endiselt Nõukogude okupatsiooni all, seega sai saata ainult vabastatud Lõuna-Eesti piires. Kehtis Nõukogude tariif, sisemaine postkaart 20 kop.

Hiljuti uurisime Nõukogude okupatsiooni viimastel päevadel Tartus toimunud ülestõusu, siin on jätk sellele teemale. Siinne postkaart on teele pandud pärast Tartu vabastamist okupantidest. Tekst kaardil on väga traagiline:

Loe edasi

PARO tervikasi nr. 8, “ETK vein ja sigaretid võidavad headusega”, postimaks tasutud, Petseri 1940

See reklaamidega PARO tervikasi on tähituna postitatud Petseris 16. augustil 1940, ENSV perioodil. Olen PARO tervikasjadest enne detailsemalt kirjutanud, siinsel on aga osa postitasust makstud sularahas — postitöötaja on margi kõrvale teinud pliiatsiga märkme “P.m. 20 s”, ehk postimaks 20s on makstud sularahas lisaks peale trükitud 10-sendisele postmargile, mis teeb kokku tollase tähitud kirja tariifi 30s. Põhjuseks oli postmarkide puudus. Kuu alguses, 6. augustil 1940, võeti Eesti NSV liiduvabariigina NSV Liidu koosseisu ja kuu keskpaigas hakati müügilt ära korjama Eesti postmarke. Korjamisega mindi liiale, kuna asemele polnud midagi võtta, sest vene marke veel ei olnud asemele saabunud. Seega siis markide puudumise tõttu mitmetes postkontorites said augustis-septembris 1940 seal üle antud saadetised sarnased sularahas postimaksu tasumist kinnitavad pealekirjutused, mis enda ajutise iseloomu tõttu on harva esinevad ja kollektsionääride huviorbiidis. Probleem lahendati Eesti markide taas müüki lubamisega, kuigi piirati “kodaniliku” president Pätsi näopildiga markide müümist.

Loe edasi

“Makstud” saadetised Paidest, november 1918

Eesti Vabariigi postiteenistus alustas pärast Saksa okupatsioonivägede lahkumist Paides tööd 19. novembril 1918. Algselt olid tööl ajutine juhataja Rudolf Reinmann, ametnik Evald Einbaum, 2 kirjakandjat ja sulane.[1] Kuna esimesed Eesti Vabariigi lillemustriga postmargid saabusid alles kuu lõpus, siis seni sai kirja ja kaarti saata vaid postkontoris kohapeal sularahas tasudes. Sellistele saadetistele tehti margi asemel pliiatsiga vastav postimaksu tasumist tõendav märge. Kuna margieelsest perioodist on säilinud vähesed saadetised, on need valdavalt haruldased, eriti väiksemate kohtade omad.

Loe edasi