Juurdemaksuga kiri, Paide – Kopenhaagen 1938

1105a-Paide-Kopenhaagen-juurdemaksuga-1938-apteeker-Edgar-Jacoby-postiajalugu-ee

See kiri on lähetatud Paidest Taani pealinna Kopenhaagenisse pühapäeval, 2. oktoobril 1938.a. Vanematel aegadel olid suuremad postkontorid avatud teatud aja ka pühapäeviti — ajal mil inimestel valdavalt kodudes telefoniühendus puudus olid post ja postkontoris asuv telefoni kõnepunkt tähtsad sidevahendid. Kirja saatjaks on Paide apteeker Edgar Jacoby ja saajaks keegi Brigitte Helen.

Ümbrik on huvitav selle poolest, et see on puudulikult margistatud ja seetõttu on puudu olev postimaks sisse nõutud Taanis asunud adressaadilt. Uurides postiametnike tehtud märkmeid kirjal saame teada, et kiri on olnud üsna kogukas, vahemikus 41-60 grammi. Sellise raskusega kirja Taani saatmine maksis sel hetkel 55 senti. Kuna marke on kleebitud ainult 45 sendi väärtuses, siis lõi Paide postiametnik juurdemaksutempli “T” ja kirjutas juurde ka kirja saajalt sisse nõutava summa “17 c”. Kuna tegu oli rahvusvahelise kirjaga, siis tuli summa märkida Ülemaailmse Postiliidu (UPU) rahaühikus ehk santiimides. UPU santiimides summa saamiseks tuli sissenõutav summa Eesti sentides korrutada 5/6-ga. Kuna puudu oli 10 senti ja sisse nõuti kahekordne puuduolev summa ehk 20 senti, siis 20 x 5/6 on üles ümardatult 17. Taanis on postiametnik omakorda selle UPU santiimides summa teisendanud kohalikeks öörideks, saades 21. See on ka pliiatsiga suurelt ümbrikule kirjutatud ning saajalt 21 ööri sisse nõudmist kinnitab ümbriku alumisse osasse Kopenhaagenis löödud spetsiaalne PORTO frankeerimistempel summaga 021. Kiri on Paidest Kopenhaagenisse liikunud väga kiiresti, pühapäeval postitatud kirjale on Kopenhaagenis löödud tempel juba kolmapäeval.

Ümbriku sain Taanist.

Loe edasi “Juurdemaksuga kiri, Paide – Kopenhaagen 1938”

Pestud postmargiga postkaart, Paide – Tallinn 1907

1030a-Paide-Tallinn-pestud-margiga-1907

Inimesed ikka proovivad siit ja sealt kokku hoida ning aeg-ajalt näeb kokkuhoiupüüdlusi ka postisaadetistel. Sellele 12. märtsil 1907.a. Paide linnahaiglast väikese patsiendi poolt Tallinnasse sõbrannale saadetud postkaardile on kleebitud eelnevalt kasutatud postmark mis on vanast templijäljendist puhastatud. Paide postitöötaja on selle triki ära tabanud ning on margi tembeldamata jätnud, lisaks löönud juurdemaksutempli ДОПЛАТИТЪ / “6 коп”, ehk siis kaardi saajal tuli saatja kokkuhoiukatse eest maksta 6 kopikat trahvi (kahekordne puuduv postimaks 3 kopikat).
Samas margi korduvkasutamine polnudki nii pisike seaduserikkumine. Vene Keisririigi kohta mul andmed hetkel puuduvad aga 1927.a. ajalehest Järva Teataja võime lugeda järgmist artiklit pealkirjaga “Wanad postmargid wõiwad türmi wiia”: Loe edasi “Pestud postmargiga postkaart, Paide – Tallinn 1907”

“Loobun vastu võtmast”, Tallinn – Võru 1941

0852-Tallinn-Voru-saatja-puudub-hoiule-1941-postiajalugu-ee

Siin näeme põnevat kirja, mis postitatud 6. detsembril 1941.a. Tallinnast “Võru Perekonnaseisu ametile, Jüri tänav 7”. ENädalapäevad varem, 1. detsembril, olid Eestis kehtima hakanud Saksa postitariifid, kus kirja saatmine maksis 12 penni ehk 1,20 rubla. Kuna marke on kirjal ainult 30 kopika ehk 3 penni väärtuses, on määratud juurdemaks, mille pidi tasuma kirja saaja. Lisatud on punane “T” tempel ja pliiatsiga summa “1.20”. See summa tundub esmapilgul veider, kuna Saksa tariifidega tuli ka Saksa trahvimäär 1,5 korda puuduolev summa, ehk siis oleks alates 1. detsembrist pidanud õige summa olema 1,40 rubla (nõutav 1,20 rubla – 30 kop peal olev mark = 90 kop puudu * 1,5 = 13,50 ~ 1,40 rubla). Samas on trahvi määranud postiametnik kasutanud trahvi arvutamisel varem kehtinud Eesti tariife, kus trahvimäär oli 2 korda puuduolev summa ja on ka arvestanud lisamaksuga 30+30 kopikase margi postiväärtuseks 60 kopikat (tegelikult 30 kopikat + 30 kopikat lisamaks ülesehitusfondi). Seega 1,20 rubla trahvi on ta arvutanud nii: nõutav 1,20 rbl – 60 kop peal olev mark = 60 kop puudu * 2 = 1,20 rubla puudu. Loe edasi ““Loobun vastu võtmast”, Tallinn – Võru 1941″