06. Eesti Vabariik (1918-1940) – Lehekülg 3

“Hukkunud Põhjamerel” – Saksa allveelaeva poolt uputatud kaubaaurik “Agu” lugu, 1939/1940

See 3. aprillil 1940.a. Tallinna Maksuametist Liivale, Rudolf Õllele saadetud tähitud kiri on sama kuu lõpul saatjale tagastatud. Punase tindiga on peale kirjutatud märkmed “Rud. Õlle hukkunud Põhjamerel / Tagasi. Tallinn-Harju Maksuinspektorile”. Mis juhtus?

Kuigi II maailmasõda jõudis otseselt Eesti pinnale 1941.a. suvel, siis see sõda nõudis esimesed eestlastest ohvrid juba 1939.a. ning omajagu ohvreid oli meremeeste seas, kes teenisid tsiviillaevadel. Sakslased kuulutasid Suurbritanniale mereblokaadi ja ähvardasid Suurbritanniaga kaubavahetust pidavad laevad põhja lasta, ja seda nad ka tegid. 1939.a. lõpus uputati sakslaste poolt Põhjamerel ja mujal neli Eesti laeva, millel seilas kokku ligi sada meremeest.[1] Laevade saatus sai tihti teatavaks alles aastaid hiljem, seni spekuleeriti nende saatusega, nagu ka järgnevas 1940.a. märtsi ajaleheartiklis.

Loe edasi

1940.a. Tuneesiast saadetud postkaart räägib meile loo aurikust “Kuressaar” (mis enam kunagi Eestisse ei jõudnud)

Selle vaatekaardi postitas 19. mail 1940 tollal 16-aastane meremees Hektor Raagus sadamalinnast Sfax, mis asub Põhja-Aafrikas Tuneesias, oma vennale Tallinnasse. “Aafrika kõrvetava päikese all” kirjutatud kaardilt saame teada, et ta sai põhipalka juurde ja see on nüüd 140 krooni, ning ta olevat ka ostnud 500 frangi ehk 50 krooni eest uue sinise triipudega ja hästi istuva ülikonna. Suurupis sündinud Hektor Raagus teenis aurulaeval Kuressaar, mis väljus Eestist 21. oktoobril 1939 [1].

Juunis 1940, kui see postkaart Eestisse jõudis, olid siin asjad juba ärevad, punaarmee okupeeris Eesti ja valitsus hakkas vahetuma. Augustiks, kui siin juba ENSV välja kuulutatud, oli aurik “Kuressaar” jõudnud vahepeal Eestit külastamata New Yorki. 1. augustil said välisvetes viibivad Eesti laevad käsu sõita viivitamatult lähimasse NSV Liidu sadamasse aga paljud laevad ignoreerisid seda käsku ja ei soovinud tagasi Nõukogude Eestisse naasta. Jüri Vendla kirjutab sellest järgmise huvitava loo [2]:

Loe edasi

1930.a. Eestis välja antud vapimarkidega margivihik

1930.a. anti Eestis välja margivihik, milles sisaldus kaheksateist 10-sendist ja kuus 5-sendist vapilõviga postmarki (müügihind 2.10 krooni). Need väärtused vastasid sel ajal kehtinud sisemaisele kirja ja postkaardi tariifidele. Kuigi margivihikut trükiti 10000 tükki, siis on terveid vihikuid tänaseks säilinud arvatavasti ainult kümmekond, mis teeb sellest suhteliselt haruldase asja, mille hind on oksjonitel olnud tuhandeid eurosid. Hetkel üks lätlane üritab eBay’s seda margivikut müüa ca 7000 euroga. Ühtlasi hoidke silmad lahti, millist vana maja pööningult leitud “paberipahna” te ahju ajate. 😉

Järgnevalt pildid margivihiku lehekülgedest:

Loe edasi